Ei oska kirjutada ilusast, kui inimesed panevad kurvastama. Isegi põhjuseta, isegi kui ma tean, et tegelikult (ja see ei ole mitte mingil määral enesepettus, tõsi on) ei tähenda nad mitte midagi. Ja kui tähendavad, siis noh, seda halvem mulle. Üks hea uudis oli eile, aga hea tuju sellest ei kestnud kaua, sest et on lähedasemaid inimesi, kes suudavad mõjutada rohkem, kes ei tea kui palju nad tähendavad! Miisu V tekitas koduse tunde eile, oli nii nunnu. Gleni film mulle ei meeldinud. Imelik oli. Kas mul on kõrged standardid?

Ma vajan uut muusikat.

"Pole mõtet olla"

Kurb pole kunagi mõtet olla. Eks. Ma tahaks igaühele öelda nüüd midagi sooja. IGAÜHELE!

Kunagi, kui ma olin noor emo (see on üle lugedes maailma kõige naljakam sõnapaar), kirjutasin kirjandeid enesetappudest jne jne jne, tegin ma hästi tihti päevikusse nimekirju inimestest. Et ära surra ja kõik teaksid, kellele ma tänulik olen olnud ja kellest on megapohhui. Praegu ei ole kellestki megapohhui.

Kurat, see oli nii loll asi mida teha. Ei aja isegi naerma. (ainult "noor emo")

Ma tõmban "30 Rocki" ja loodan jõuludel palju naerda, sest et naer on ainuke asi, mis hoiab mind nutmast. (oli päris emo asi, mida ütelda)

Musid. Ma vihkan jõulukinke ja meeldib, kui inimestel on jutte, mida nad armastavad jagada.

Homseni.

Matemaatika on viis. MA OLEN

õnnelik

Meeldis eelmisesse blogisse harva, aga ikkagi, oma joonistusi üles riputada. Nüüd ei ole midagi

Mitte midagi

Ainult hea uudis, nii hea uudis, et V-täheline musirull tuleb siia ja ma leian aega ja viitsimist teda näha.

Mulle üldse ei meeldi:

a) haige olla

b) see, et ma otsustan enda arust kindlalt ära, mida ma teha kavatsen ja mõnda aega veenan end selles, et ma tõesti tahan seda, ja kui keegi teine küsib, et kas see on ikka see, mida ma teha tahan, tuleb sisse see kahtlusmoment, millega ei oska midagi peale hakata, sest et endale on ka juba nii palju valetamist olnud ja ja ja ei teagi, mis on nüüd õige

c) et tegelikult vist ei ole enda jaoks midagi õiget ja valet, on seda, millesse ma usun ja millesse mitte

d) valetada, aga kahju on ju tõtt öelda, mul on sinust kahju. sinust & sinust & sinust

e) ja samas ma olen sellega nii harjunud ju, endast ka kahju

f) see asi, mille pärast on nii häbi et päris ütlengi

Imelik. Kui kuulasin esimest korda Daniel Merriweatheri "Red'i", oli esimene pähetulev sõna ODAV. Tundus liiga mõttetu lugu. Praegu ütleks, et päris ilus siiski. Ilus tõepoolest, ühes selle sõna parimatest tähendustest. Mõiste 'ilus' alla mahub ka Coldplay vana album Parachutes. Mõtlen, kuidas see juhtus. Imelikult, jällegi imelikult: leidsin kogemata arvutist täiesti suvalise "Don't Panic", mida ma ei tundnud ja mis mulle midagi ei tähendanud. Pane tähele, minevik. Last.fm väidab, et nüüd on antud lugu mu top track läbi aegade. Seda vist kuu ajaga. Aga üllatab ka reaalselt uus muusika. Arctic Monkeys. Täiesti uus saund ja ma ei ole isegi pettunud. Muidugi, mingi mikroskoopiline osake minust tahab uusi "From The Ritz To The Rubble'eid", aga tuleb tunnistada, et ka Humbugi uued helid panevad seest midagi soojalt muusikataktis võnkuma.

Kokaiinimuusika sai järgi proovitud. Selle mõju seisneb koheses une peale ajamises, mis oleks kasulik ükskõik kellele peale minu. Minu, selle inimese, kes jääb püsti seistes ka magama.

Muidu on päevad kuidagi ilusamad. Korraga, äkki. Postimehe horoskoopidel (nagu ka ilmateadetel, mida ma lõpuks ometi tähele ka panen!) on tavaks kogu aeg millegipärast täppi minna ning inimesed, kes mind ümbritsevad, avanevad mulle taas aina parematest külgedest. Ma olen üle saanud sellest, et ka neil on omad vead ning taas tundub kõik vapustavalt imeline. Jälle oleme Valjaga selles staadiumis, kus mõlemal meenub minevik ja sellel armastus põhinebki. Hui vist. Aga ega ma midagi öelda enam ka ei julge.

Kuidagi on siiski need mõned inimesed, keda tunnen kõigest 2,5 nädalat, liiga sügavale südamesse pugemas. Kõike, kõike teeks nendega koos. Äkki on mul lihtsalt juures kaks väga head sõpra ja üks imeline inimene, kellele isegi tiitlit leida natuke võimatu. Meil on sama juuksevärv ja kõrva taga täpselt samas kohas üks sünnimärk. Meie naerame lõpmatult üksteise kõhtudesse ja sööme vikerkaari. Imelik on leida selline inimene sellise aja jooksul. I am stunned ning mõned mured ujuvad võib-olla tänu sellele iseenesest kuidagi kiiremini minema.

Ma igatsen röstitud Porgandi-Pillesid ja jalgpalli. Kõigeks on avanemas võimalus, aga ma olen segaduses. Nii palju uusi võimalusi, nii palju uut, kogu aeg ja iga päev, see on fantastiline. Ja fantastiliselt segadusseajav. Praegu eksisteerib suvetunne igatahes küll.

Leidsin sahtlist lõpetamata Grapetiseri!! Ainult uus Esquire on veel puudu. Ja raha kindlasti on. Hui.