20101228
Kuulan Shout Out Loudsi. Ma ei tea, nii palju uut hinge puudutavat muusikat on vahepeal olnud, aga sellega seonduvalt ei ole ühtegi mälestust tekkinud. Aga oh kui palju mälestusi on aastast 2008, siis ma kuulasin Shout Out Loudsi "Our Ill Wills" albumit ja Interpoli "Turn On the Bright Lights'i" ja oh kui hämmastavalt head tunded neid kuulates pinnale ujuvad. See elevusttekitav sisemine värin, kui algamas on midagi väga head, või kui tunned, et asjad, mida oled soovinud, on täide minemas justnimelt hetkel, kui seda mõtled. Ja see tundemälu muusikaga seoses tekitab nii head tunnet, nii head tunnet, et uude aastasse, mis tõotab nii palju muutusi (ja kuna muutused on alati for the best, siis ka aastasse, mis tõotab nii palju head), tahan ma astuda justnimelt nende ilusate tunnetega, mis on küll minevikust, aga vähemalt sümboliseerivad minu jaoks midagi ilusat. Ja ilusad tunded tekitavad mu sisse kindlust ja olla on hea. Niimoodi lähen ma uuele aastale vastu.

Mul ei ole enam midagi uut endale lubada. Asjad, millele ma peaks nüüd keskenduma, ma olen nendele tegelikult kogu oma elu üritanud keskenduda. Ometigi see aasta olen paremini nendega hakkama saanud ja ma tegelikult tänan selle eest ühte sõpra, kellega on nii imeline suhe olnud, ma isegi usun, et see võib-olla algaski aastast 2008. Ta on mulle selle aja sees öelnud palju asju, mis, nagu me siin mõned päevad tagasi teada saime, ei ole ta öelnud sugugi mitte teadlikult mulle nii suurt mõju avaldades. Ometi on asjad hinge läinud ja mõtlema pannud ja näed sa, siin ma olen, nii lähedal oma eluunistustele kui eikunagi varem. Magnificent tunne.

Sõnarubriik  kombineeritult filmirubriigiga: vene keeles tähendab olevik (настоящее) ka sõna päris. Vaatasin eile Artificial Intelligence: AI ära, ja veider oli näha seda igavest kunstintellekti loomise lugu jutustatuna (minu jaoks) uue nurga alt. See nagu ikkagi jälle rõhutas uutmoodi seda, et inimesed elavad harva olevikus. Ainult uudishimu ja unistused viivad meid edasi, üldiselt öeldes elame me tuleviku nimel, põhimõtteliselt peaaegu tulevikus. Varem kõlas see kuidagi valesti, tead, nagu unistustes elamine on vale ja tuleks rohkem mõelda ainult sellele, mis juba käes. Nüüd see film, milletaolisi ma tavaliselt no issand, kuidas vihkan, lasi näha, et tulevikus elamine pole mitte vale, vaid väga võimalik, et isegi inimlikkuse tunnus. Ma ei tea. Mul on ausalt öeldes alati tunne, et ma loen filmidest ja raamatutest väga valesid asju välja.

Sõnarubriik number 2: "häid jõule" on üks koledamaid asju, mida öelda, minu meelest. Sest et õpetajad on pannud vihkama sõnu hea ja halb ja ma ei taha kellelegi soovida lihtsalt HÄID jõule. Las nad olla pehmed, lumised, soojad, piparkoogised, mandariinised, kasvõi lihtsalt ilusad, aga mida kuradit tähendavad head jõulud? Ma olen kohutavalt tige sõna "hea" kasutajate peale.

Sõnarubriikide lisa: teades kolme keelt, on väga mugav olla tegelikult. Kui inimestel, kes valdavad hästi ühte keelt, ei tule mingi sõna meelde, siis noh, mõtle palju tahad, see lihtsalt ei tule meelde tavaliselt. Kui sa tead kolme keelt, on võimalused, et sõna tuleb meelde kasvõi mingiski keeles, kolm korda suuremad (REAALKLASS!!) ja siis on alati võimalik kasutada kas sõnastikku või selle kasutamise puudumisel kasvõi tuletissõna (derivative oli antud juhul esimene sõna, mis pähe tuli). Kui ma räägin eesti keeles ja mul tuleb mingi sõna inglise keeles varem meelde, siis inimesed naeravad, aga see ei ole imelik ega naljakas. Mul ei ole emakeelt, kui seda nüüd niimoodi definitsiooni järgi võtta, ja tegelikult võin ma samahästi naerda, et mul tuleb eesti keel enne inglise keelt meelde ja vene keel enne inglise keelt. Mõnikord on kurb meel sellest küll, sest et keel on üks esimesi kuuluvustunnuseid, mida inimene elu jooksul omandab, aga samas, tänapäeva kosmopoliitses ja aina globaliseeruvas maailmas, ma ei tea, kas see on just väga suur põhjus kurb olla. Mida rohkem keeli, seda parem, ja enne seda kui ma isegi teadsin, mis mõttega ma üldse ühtegi keelt õpin, umbes 5-aastasest peale olen ma unistanud paljude keelte teadmisest. Nii umbes 4 aastat tagasi ma küll lõpuks otsustasin, mis keelt päris oma keeleks pidada, kuid mõnikord tuleb ikkagi see kahtlushetk sisse, et kuidas ma pean enda omaks midagi, mis ei minu vanematele, ega kellelegi, kellelt ma midagi pärandada võisin, ei kuulunud. Ma ei tea. Igavesed küsimused.

Sõnarubriikide lisa number 2: Jaan Kaplinski hülgab eesti keele, avastasin ma täna. Ausalt öeldes, kuigi ma olen alati härra Kaplinskist väga lugu pidanud, ei ole tema avaldused eestlaste ja eesti keele kohta mulle tihti meeltmööda olnud. Kuigi tuleb tunnistada, et ka mina arvan, et eesti keel on võõrkeeltest võetud tuletissõnade poolt ohustatud, ei valmista mulle sugugi pahameelt sõnamoodustus. Ja eesti keelt ma vaevalt, et kunagi päris hülgan. Vott.
20101223

place that you wanna

leave the horror in

Igal juhul, hakkasin just tumblrisse kirjutama, kui väga ma tahaks helkurit; kui avastasin, et ma ei kujuta ettegi, kuidas inglise keeles helkur on. Ma ei tea, kas nad üldse selliseid asju seal kannavadki. Google Translate pakkus vasteks reflector ja cat's eye, millele Google Images andis vasteks kõike muud kui helkureid, mida ma otsin. CON FU SED

IELTSi tulemused sain kätte ja ma ei tea, mida ma ootasin, rõõmu kui sellist justkui ei olnudki, oli ainult natuke kasvanud kindlustunne. Väga natuke. Null emotsiooni; ja ma ootasin seda päeva nii kaua.

Tundmatud inimesed (sane & insane) haaravad ülekäiguradadel mu kätest või nimetavad mind kiisudeks. Hea tunne on luua hetkelisi või trollisõidupikkuseid kontakte. Midagi väga võluvat on selles anonüümsuses, mis jääb alles isegi nii väikeses linnas nagu Tallinn (viimasel ajal jõuab igale poole kuidagi erikiiresti, nii et linn on hakanud tunduma aina väikesemana). Tallinnast rääkides oli GQs ükskord (kui GQ ei koosnenud veel 95% reklaamist ja ülejäänud 5% staaride piltidest) kirjas, et inimene tunneb linna vaid siis, kui ta teab, kuskohast saab linna parimat steaki või pitsat. Ja ma ei tea veel kumbagi. Kurb, üldsegi mitte uhke tunne on.

(Tallinnas kuulen ma merelaineid loksumas randadesse, näen Vanalinna kirikute siluette ja tunnen märga, aga väga-väga meeldivat sügis- või suvelõhna.)

Käisime klassiga Riigikogus ja seekord sain esimest korda ka Pika Hermanni vallutada koos oma potentsiaalse abikaasa Bananatargetiga. Niisiis, kui seal üleval olin, oli kõik äkki nii teistsugune. Mitte üheltki vaateplatvormilt ei ole Tallinna näha nii ilusast küljest. Pikalt Hermannilt on linna õigemini näha igast küljest. Korrektsem muidugi öelda, et ühest küljest, aga näha on igat selle külge. Just sealt tahan ma talletada oma mällu selle igavese pildi Tallinnast. Mitte Kohtu vaateplatvormilt, nii nagu kujutatakse Tallinnat igal teisel postkaardil, vaid omamoodi, kõrgemalt, ilusamast ja paremast kohast. JAH

Nii palju Tallinnast.

Filmidest kiirelt: kohustuslik on vaadata The Graduate'i ja Die Wellet. Ja Misfitsi kohta seda infot, et ma armastan uut probation workerit. Misfits pole film (1961. oma Marilyn Monroe ja Paul Newmaniga on küll, aga me ei räägi sellest, - kuigi tahaks), aga vaadatud ta on ja mujale kui filmiSEKTSIOONI ma seda sobitada ei oska. Ja oh - palun tee mulle seda head meelt, et sa EI LÄHE mitte mingil kuradi juhul vaatama You Will Meet A Tall Dark Strangerit, sest et no ütleme nii, et kui sa oled vaadanud kõiki Woody viimase aja filme, siis sa oled seda filmi vähemalt kaks korda näinud. Kõik. Kurb, Woody, kurb.
20101219

hetked

NO ME GUSTA
- lugeda teiste blogisid ja isegi kui oled kõige õnnelikum viimasel ajal, mis iganes ajal tegelikult, tekib tunne, nagu sul poleks elu, sest et kellegi elu on ikka põnevam ja kuidas ma saan rahulduda vähesega, kui ma olen teadlik nii paljust? naljakas, et kunagi ammu inimesed ei teadnud peaaegu midagi. olid vist õnnelikumad ka.
- et Party Down enam ei käi; et ma viitsin millegipärast Misfitsi ja Skinsi tõmmata, aga 30 Rocki, mida tegelikult armastan palju rohkem, ei viitsi
- kui kõigist sinu tegudest reageeritakse just neile, millele sa tagasisidet ei soovi absoluutselt, ning sinu arust huvitavamad asjad jätavad teisi ükskõikseks (sõna ükskõikne on otsetõlkes vene keelest võrdselt hingestatud)
- mitte teada homset tunniplaani
- kui sa ei suuda kontrollida, mida inimesed sinu öeldud asjadest välja loevad
- et ei ole aega ja ärkvelolemisoskust, et ära vaadata kõik filmid mis juba tõmmatud, kõik tõesti head filmid
- spoilereid lugeda

ME GUSTA
- spoilereid jagada
- kui inimene kutsub sind mohhiitoõhtule, öeldes "tule esmaspäevast kolmapäevani millalgi" ja sa valid järjest kolm erinevat päeva, millest ükski, nagu selgub, ei sobi
- soovitada inimestele asju, mis neile meeldivad
- kui Andrew Garfield teeb seda nägu
- teada, et asi, mis kõigile tundub nii selge, tähendab tegelikult midagi hoopis muud
- et kogu aeg on jõhvika-, tomati- ja multivitamiinimahla isu (mitte 3in1 kokteilina)
- pinge, mis on kokku segatud erutusega
- kui oled bussiga tühjal ristmikul ja foorides vilguvad kollased tuled ja sa mõtled, et võiksid olla sellised seadused, et ristmikust ülesõitmisel on eesõigus sõidukil, kelle sõidusuuna ja põhjasuuna vahel on väikseim nurk. (okei, ma just mõtlesin, et kui sellel teel oleks mingi miljon autot, siis see ilmselt ei aitaks liiklust hästi reguleerida)
- Ameerika Ühendriikide ajalugu. ja see fakt on minu meelest väga huvitav, arvestades seda, et üldiselt on USA üks mulle vähim imponeerivamaid riike.
- et kõik teevad mingeid lubadustenimekirju järgmiseks aastaks ja mul on ülipohhui

_________________________________
helista mulle
lähme kuhugi
ah ei
kindlasti viitsin libastuda igal esimesel sammul
sumbata läbi nõmedate kollaste hangede
külmutada oma nina surnuks
EI
20101218
Mängisin Google Translate'iga. Saksakeelne sõna verwirrt ise ei ole eriti ilus (lemmiksõna on saksa keeles Merkwürdigliebe, mis kui nüüd väga aus olla ei ole mitte sõna, vaid nimi, aga elame üle), aga tähenduste mitmekesisus lihtsalt õh kui ilus


Sõnadest rääkides veel mainiks, et zoofiil ei ole see otsisõna, mille läbi mulle meeldib, et mu blogi leitaks
ja siis ma avastasin, kui nõme on uut blogi nime mõelda. Sest et enamikus mu lemmiksõnadest on täpitähed.
Ja inglise keel tundub nii 
nii
nii
showoffiv kuidagi.


-------------------------------------------------------------------------------------------------------------

German to English translation

confused
Dictionary
  1. adjective
    1. confused
    2. bewildered
    3. perplexed
    4. bemused
    5. dazed
    6. flustered
    7. befuddled
    8. perturbed
    9. uncertain
    10. fuddled

20101215

talve kui vastikute aastaaegade edetabelis 2. kohta hoidva aastaaja huumor

Mis andis mulle motivatsiooni selle sissekande kirjutamiseks, on Marta Vibo.


  • Marta Vibo seal taga on ka päkapikk kes vajab abi
    talle läks lund näkku

    Monday at 15:09 ·  1 person

  • Marta Vibo tema nimi on
    marta

    Monday at 15:10

Ma ei saa aru, Briizu, kuidas teil seal peres selline aare kasvab. Ma naersin tema kommentaaride üle umbes pool tundi. Päris ausalt.

Mille üle ma veel olen umbes tunde naernud, on mu lemmik Brett Erlichi lemmik Viral Video Film School, millest eile vaadatud episood oli lihtsalt
EEPILINE
Veeresin maas (voodis kui detailseks kätte minna) sellistes krampides, et no
jah.
NAUDI



Siis oli üks lemmikuid viimase aja nalju Pann, kes nimetas kinos müüdavat kombot DUMBOKS
"A mis see mingi dumbo seal maksis, mingi, 60-70?"
jätan ruumi naermiseks




























No ja lõppu midagi tõsist, nimelt uudiseid sellest, kuidas ma üldse oma ohjeldamatut sõnavoolu kuidagi talitseda ei suuda (täna oli proovikirjand) - algselt plaanisin 5 lõiku. Kirjutasin 4 ära, tuli välja 1100 sõna. Kirjutasin 3 lõiku puhtandile, viimast ei viitsinud kirjutada. Tulemuseks 3 lõigus kirjutatud 850-sõnaline kirjand.

Pluss mööda näited. Täiesti mööda näited.

Ja just avasin meili, ja kes oli eesti keele olümpiaadil liidrist poole punktiga maas ja sai teise koha?
JEEJEEJEE
20101206

kasuta jah valet keelt

Ma tahtsin teha pika sissekande 9 filmist, mida ma lõpuks PÖFFil vaatamas käisin. Aga see tundub natuke liiga pretentious, kuna ma kuidagi olen viimasel ajal mõelnud, et mõtted, mis ma mõtlen, ei ole kõigi jaoks sama olulised nagu minu jaoks (wow), nii et ma loobusin. Loodan oma tundemälule. Mis on mul väga valiv, aga ka vägagi tihedalt üllatusi pakkuv. Võib-olla 30 aasta pärast istun kuskil kalatehases konveierlindi taga, alustamas oma masendavat 12-tunnist vahetust, kui äkki tuleb meelde, kui südamest ma Cyrust vaadates kunagi naersin. Kuidas ma töinasin lolli, aga väga ilusat Never Let Me Go'd vaadates. Kuidas ma olin Alejandro Inarritu Gonzaleze järjekordset meistriteost Biutifuli vaadates südamepõhjani liigutatud. Ja siis ma ei mõtle enam haisvale kalale mu käes, vaid meenutades ilusaid aegu, kui mul oli õnnelik elu. Mille tagajärjel jään magama (sest et ilusaid mõtteid mõeldes jäädaksegi ju magama - mis siin ebaloogilist on), kukun konveierlindile ja peatan oma kehaga terve tehase töö. Mille tagajärjel viin oma tööandja totaalsesse pankrotti (tuleb tunnistada, ma võib-olla hindan üle oma keha mõju kalatööstusele) ning see annab mulle vabad käed, sest et kaotada pole enam midagi ja ma võtan kaalust alla ja asun oma eluaegseid unistusi teostama. 48-AASTASELT.

Oh, tulevikuootused.

Täna on väga vastuoluline päev olnud. Koolitulek, mille jooksul planeerisin oma specialty teachingu enam-vähem ära, kulmineerus õppealajuhatajaga, kes faking rikkus mu tuju kaheks järgnevaks tunniks. Ja kuna hurt people hurt people põhimõttel kandsin oma frustreeritust teistele inimestele edasi, ei taha ma eesti keeltest rääkida. Ühiskonnas sain teada, et ma olen üks klassi võimalikest tulevikuliidritest, et mul on sära ümber ka ilma säraküünaldeta, milleks kellelgi raha pole, ja et Risto intellektuaalsus teeb ka temast hinnatud võimaliku liidri. Ütleks, et ajaloo- ja ühiskonnatundide jooksul on võimalik õppida nii mõndagi. Matemaatika ajal demonstreeris Üllar säravalt oma matemaatilist mõtlemist (ka ilma säraküünaldeta), mis viis mu vaiksesse vaimustusse. Järgnev ühiskond oli ebareaalne, kuna tegime rühmatööd ja saime olla konservatiivid, kes on mu igavesed lemmikud, kuid kes me saime kõige rohkem sõimatud kommunistide, natside, liberaalide ja sotsdemmide poolt, kuna "kas te olete teadlikud, et asotsiaalidele meeldib paljuneda?". Tõesti?

Ühiskonnast veel päikesekiir idiootse suuliselt vastatud improviseeritud arutluse näol. (ma ei hakka isegi mainima klassi viieminutilist täiesti uskumatult järjepidevat naeru eesotsas õpetajaga Kareli g00geldatud kolhoosislogani üle)

Pärast ühiskondi olid multimeediad, kus me Käroliniga nautisime liikuvat Bathilda Bagshoti pilti ja Vaido Neigause tõsiseid, innovaatilisi ja loogilisi tantsusamme Teeviidal eriti suure publiku ees. Samuti õppisime Voldemorti meiki tegema. Millest selline Harry Potteri armastus, küsid sa. Käisime nimelt reedel Liisu ja Käroliniga Teeviidal (kuhu me ei jõudnud, läksime Saw'd vaatama) ja Saw VI vaatamas (kuhu me ei jõudnud, reaalselt jäime mingi 5 mintsa hiljaks). Seejärel otsustasime oodata kino fuajees 4,5 tundi järgmise Saw seansini, kus said tehtud vahvad pildid (pool tundi oli seega möödas, only 4 to go), nii et me liikusime Solarise poole, kus lõpuks otsustasime Saw asemel Harry Potteri kasuks. Mis, vaadates tagasi meie kinoelamustele, oli piisavalt õudne harjutamaks Saw'ks endaks. Liisu oli täiesti horrified, vahepeal lendas selliseid kiljeid üle saali, et ma naersin nende peale umbes veerand tundi, Kärolin oli niisama 95% ajast Liisu süles keras, kuna no lihtsalt nii õudne film oli.. Pärast filmi läksime nautima eriti maitsvat Pauligi tasuta kohvi (mis oli lihtsalt heavenly) ning siis saatnult Kärolini marsale sõitsime Liisuga koju.

Multimeediate juurde tagasi tulles. Nendest pääsesime Käroliniga lõpuks Marie ja Liinuxi läbimõeldud filmi tegema, mis lõppes sellega, et bioloogiasse läksin, käele TÕELINE VERI ja kihvad tätoveeritud.

Bioloogia oli ..masendavalt naljakas, sest et no mida sa teed, kui sellised tunnid on.

Pärast kooli sõitsime Käroliniga naerdes linna. Käisin saksas ka ära ja kui hakkasin koju suunduma, pöördus mu poole nunnu ameeriklastest pensionäripaar, kes küsisid, kas Sõprus on mingi teater. Seletasin, mis Sõprus on ja oli niipalju kui oskasin (mida oli arvatavasti rohkem, kui nad mult vastuseks ootasid) ja nad olid tänulikud ja tegelikult ma ise olen ka väga õnnelik, kui saab turistidele näidata, kui sõbralikud ja abivalmid me siin Eestis kõik oleme. Läksin heatujuliselt peatusse, kust sõitsin Roccasse, kus sain kokku oma Anna-Liisaga. Ja sellest faktist alates tead sa, et mu päev lõppes hästi. Hea meel Kristo üle, kes vara magama läks (tahaks ka kunagi selleni jõuda), ning hea meel, et ma isegi olen juba voodi poole suundumas.

Tahtsid veel midagi teada?
 

Blog Template by YummyLolly.com