20190125

Kallis aasta

Tere 2019. Tere-tere. Igatsen eesti keelt. Igatsen keeli. Igatsen Tallinna. Igatsen Newcastle'it. Igatsen Körri. Muidu igatsustele vaatamata on kõik päris lahe, aga nagu niimoodi rahulikult lahe. Kuidas nii? Seletaks, et rahulikult lahe tähendab, et õnn on vaikne. Ei röögi ja ei pane mind aru kaotama, vaid saladuslikult sosistab mulle kõrva llllaahhheeeee. Et kui oled liiga lihtsalt erutatav, liiga vali, ehk ei märkagi kui õnnelik oled. It's the little things and all that...

Palju asju on toimumas, nende hulgas ei ole rasedust, maailmas ringi rändamist ega koera. Parima uudisena loeksin seda, et ma võib-olla olen aru saamas, mida ma karjäärialaselt tahan, aga võib-olla ei ole ka. Kõik uksed on muidugi alati avatud, aga ustest läbi käimine tüütab ära mõne aja pärast, sest et tahaks nagu trepist üles ka vahel minna. Nii et jätsin selle uksepõneviku natukeseks ajaks, et üritada midagi korralikult lõpuks teha. Hea avaliku sektori organisatsioon (jah, ma ka ei suuda uskuda, et töötan avalikus sektoris, ma pole kunagi end kuskil mujal kui erasektoris näinud, aga mis siin öelda, uks tundus päris vahva olevat), kus inimesed algul tundusid kuivana, aga avasid end mulle varsti väga kenasti. Töö ise on kindlasti kuiv, aga pidin alustama igavast lihtsast positsioonist, et siis mugavamalt järgmisele korrusele hüpata. Silmapiir on kaunis ja teekond on siiani olnud mõnus. Aga siis vastukaaluks mainiks, et olen siin tööl 4 kuud olnud, nii et räägime 8 kuu pärast. Kahelt eelnevalt töölt lahkusin umbes 11 kuu möödudes, nii et kui 12 kuu testi läbin, on olukord hea.

Veel olen ma ostnud maja armsas inglise linnakeses, ja elan seal väga mõnusat elu oma kahe lemmikuga:

Elu meil igav ei ole ja nalja jagub.

Rohkem mul selliseid suuri uudiseid ei ole, aga üldiselt tahtsin lihtsalt dokumenteerida seda tunnet, et elu on aastal 2019 päris vinge ja tundub, et aina paremaks ta läheb. Mida muud öelda. Paljut on toimunud viimase 5 aasta jooksul, aga rääkida kõigest ei tahagi, sest et elame in the now nüüd. Nii mõndagi vaja korda saata järgmise paari aasta vältel. 

Aga loodan, et kõigil on elud vahvad, toredad ja huvitavad, ja mis peamine, loodan, et see 10 aasta tagune sina, keda sa nii suure entusiasmiga #10yearchallenge'is postitad, oleks su üle uhke ja lausa hämmastuses sellest, mis sorti tegelane sinust välja tuli. 

Musid! Varsti näeb. 

P.S. Siin soe, kui Eesti miinustemperatuuridest kopp ees, tule külla!
 

Blog Template by YummyLolly.com