Lämbusin täna vähemalt 6 korda. Tundsin seda rõvedat kehast väljas olemise tunnet. Leidsin hea loo. Iga päev on nii laineline. Voolujooneline. Tegelikult mitte eriti kuumad kuumadena tunduvad mehed, kes tulevad random küsimusi bussipeatuses küsima. Ajakirjad, mille kohta sõna lemmik tundub klišeena, kuna need on paremad kui sa arvad. Imelikud sõnavormid ja head, lihtsalt soojad eesti keele tunnid tänu imelisele pinginaabrile, mitte õpetajale. Tema nunnu naeratus! Läbisaamine inimestega, kes sinust muidu ei hooli ja läbisaamine lihtsalt inimestega, kellega läbisaamine ongi üks suur pidupäev. "Sa oled tarretis"

Ja mida ma ka ei ole

Ma pole nii ammu midagi kirjutanud nii, et mul endal oleks hea olla pärast. Mis juhtub? Võtan raamatuid, kus pole suuri algustähti, mis lasevad lihtsalt järjest sõnu ja lauseid, vahele ENTER ENTER ja jälle sõnadevool ja ma lähen vooluga kaasa ja see on hea tunne. Kunagi üritasin Virginia Woolfi "Laineid" lugeda, aga ei pidanud vastu. Oskan kanduda ainult lahe ühest otsast teise, mered on mulle veel suured.

Tahaks minna Draamateatrisse, NO99-sse, Sõprusesse ja Kosmosesse, taaskord, et oleks lihtsalt hea, parem olla. Tahaks läbi vaadata kõik Private Practice'i osad. Tahaks õppida juustukooki tegema. Tahaks joonistada midagi suurt, et oleks harilikku ja glitterit ja litreid ja oh oh oh

Ja tahaks jõuda ära kuulata kõik laulud, mida blogid, mis mulle meeldivad, mainivad.

Ja tahaks, et mul ei saaks kunagi küllalt headööd-sõnumite ülelugemisest. Sest et nad teevad seest nii soojaks. Nagu sidrunitee ee ee

Leidsin jälle mõned head blogid ja tegelikult see on päris masendav, et ma ei viitsi neid regulaarselt lugeda. Sest et appi kui palju head kraami igal pool on. Mul ei ole aega..