20090719
Käisin hommikul Arukülas ära. Baltas nägin Richardit, ta nii muutunud. Naeratas laialt ja mina ei saanud kohe arugi miks see 'tundmatu' poiss mind nii jõllitab. Nii imelik oli näha. Suvetunne tuli hetkega. Olemine ise oli mõttetu vist, kuigi kui välja poleks saanud, oleksin kodus passinud, kuna reaalselt palav oli (tagajärjeks täiesti põlenud käsivarred). Üks lemmikumaid emotsioone oli muidugi jälle rongisõit, jäin tagasiteel otse loomulikult magama. Peale tagasitulekut linna läksin Rimisse, kus sain maailma parima toidukotiga hakkama (toidupoes ostlemine hakkab lausa meeldima juba). Megamaitsvat valge šokolaadiga maasikajäätist süües läksin vanaema juurde. Praegu on haigelt lahe elada kahes korteris. Megamugav, ja üldse kuidagi kodusem tunne kogu aeg. Ühesõnaga läksin, avasin seal enamuse söökidest-jookidest ja lülitasin sisse Fox Crime'i ja sellest tuli, ma arvan, siiani suve parim õhtu teleka seltsis. 11. korruselt on veel eriti ebareaalne vaade Õismäele, nii et igav mul igal juhul ei olnud. Tundus, nagu elaksin kuskil Austrias, ausalt, mingid mäed ja järved ümberringi. Ja siis hakkas sadama. Ja ma lihtsalt liibusin akna vastu, see oli nii hea. PLUSS ma avastasin täiesti maailma parima asja - Grapetiseri. Ma nii sillas. Ja telekast tuli algusest The Cleaner, mida ma esimest korda vaatasin ja tõesti meeldis, siis Dexterit, mida ma lõpuks ometi otsast lõpuni vaatasin ja sain sellest lõpuks ometi vist aru ja armusin absoluutselt ära ja siis tuli mu nädalavahetusele iseloomulik paradiis: Criminal Mindsi kolm osa järjest. Kuna kuskil poole kümne paiku ei näidanud telekas enam Fox Crime'i (tugeva vihma pärast?), siis ma pesin pea ära ja läksin vapralt koju. Esimese kahe meetriga väljas sain ma läbimärjaks ning otsustasin hea tunde jätkamiseks minna jala koju. Mõnusad kolm kilti läbimärjalt kõndimist tegid oma töö - ma olen õnnelik. Koju jõudsin nagu just riietega sukeldunult. Isegi isa naeratas, ei pahandanud ja mul oli veel rahulikum olla. Ainukeseks õhtut rikkuvaks faktiks oli vettinud Esquire, mida kotis kandsin ja võimalik, et katkine telefon. Ma vist ei elaks seda veelkord üle. Tra kogu mu elu on jälle mu telefonis, mu draftid on mu elu tähtsaim asi hetkel. MA VIHKAN REGULAARSELT KATKIMINEVAID TELEFONE. Ahjaa, suurest õnnest tegin ma kodus katki ka ühe eriti nunnu karbi kivikeste ja pärlitega, mille mu vend mulle meisterdas. Kogu põrand klaasikilde täis ja nunnu asi (vist ainuke nunnu asi, mida mu vend mulle elu jooksul teinud on) läinud, olen ma ikkagi rahul tänase päevaga. Õhtuga vähemalt.

Mul on hea olla ja neid sõnu ootasin ma juba kaua.

0 comentarios:

 

Blog Template by YummyLolly.com