20100505

so we go out to the hill and we lie down

Kuni mu aprillisissekanne valmib, väikeseid apdeite.

Täna oli Harku Järve jooks. Kõik läksid kooli asemel jooksma. Ma tulin kooli. Nii hea, mõnus, armas oli, kui meid oli nii vähe. Pensal oli hea tuju. Ristikivi jätsime ära ja mängisime Rubeniga ülespoomist (ta on selles ebareaalselt feil - sa arvad praegu, et ülespoomises ei ole võimalik feil olla, aga näedsa). Ja Silvetiga rääkisime lihtsalt koos asjadest, millest tahtsime. Teatasin, et uudiseid ma ei loe, kõik maailma kohutaivamad sündmused jõuavad minuni füüsikas täiesti juhuslikult. Enamuse oma ajast rääkisin mõttetutest asjadest, ma nii oleks tahtnud rääkida Mary Poppinsist ja kunstist ja jalgpallist ja ilmast ja sellest, kuidas ma tahan reisima minna. Aga esimesed neli minutit ja see oli rohkem nagu paanika kui vaba rääkimine. Aga nii mõnus seltskond oli ja ma lihtsalt ARRRRMASTAN kui Haldil on hea tuju. Mareli ja Laura lähevad tujutõstjate alla nagunii, täna aga oma eriliselt seenese tujuga eriti.

Jooksust seda, et nii oleks tahtnud minna. Ma pole nii ammu jooksnud. See on tegelikult nii naljakas, vaikselt irooniline, et jah, kui palju ka ei räägita, et tuleks hinnata, mis sul on, kuni see veel on, ja ma olen alles 18 ja enam pole alles pooli asju, mida ma kunagi niiväga armastasin. Tead, kuidas ma armastasin jooksmist? Tead?

Ma tean, et kogu aprill on valmivas sissekandes, aga nii tahaks ära mainida, et see asi (kollane köide nimega "Loov Eesti"), mille ma Raudsepa näituselt võtsin 30.ndal, on lihtsalt nii motiveeriv. Mulle ei meeldi sõna "motiveeriv", aga onju see see, et ma tahan nüüd selle kõigega jälle tegeleda. Ja peale seda reedest Vanalinna trippi tekkis väike unistus läbi käia kõik Vanalinna söögikohad ja sellest suur blogi teha. Andke mulle keegi nüüd see limiidita võlukinkekaart ja ma alustan kasvõi täna.

Väljas on KEVAD!, kui keegi veel tähele pannud pole. Ja suur tahtmine on seda juba suveks nimetada, sest et kogu mai, ja juba kui aus olla siis ka aprill, on olnud nagu üks pikk nädalavahetus. Vahele natuke õppimist (vabandust, kooliskäimist. õppimisest ei tea ma midagi) ja jah.

Suvi tuleb parim ja Bombay Bicycle Clubi album "I Had the Blues but I Shook Them Loose" on suhteliselt suvine juba ja ma ei suuda selle kuulamist lõpetada.

Vabandust :)

1 comentarios:

christiin said...

ma pole siis õnneks ainuke, kes uudiseid ei loe ja kõik Vanalinna söögikohad võin ma sinuga koos läbi käia, kui kunagi miljonäriks saan :)

 

Blog Template by YummyLolly.com