20110329

you are driving me home

Kuulan armastusväärseid lugusid, mida soovitavad mulle mu lemmikud blogid, ja mõtlen selle peale, kuidas Californication selle lühikese vaheajaga mu maailmapilti muutnud on. See ei ole isegi niiväga muutnud, lihtsalt nii mõnigi asi tekitab seoseid ja seosed lasevad asju erinevas valguses näha ja see on alati hea tunne. Näha tühjas ühte värvi taevas puhtust ja seda sallida. Armuda inimestesse nende mööduva võluga (üle pika aja mitte olla misantroop). Plaanida lemmikute inimestega kevadisi üritusi. (kas sa teadsid, et sõna kevad kõlab hästi ainult juhul, kui sul on seltskonda?)

Murastes leiti hüljes ja me kõik ütleme, et laseme oma lastel saada selleks, kelleks nad ise tahavad, sest et oluline on olla õnnelik, aga nii tihti unustad, et inimesed on erinevad. Mõnel lastakse õnnelik olla, aga bastard arvab, et ei olegi õnne väärt. Üldiselt on see mu meelest täitsa levinud nähtus, mille teemaliste raamatute lugemist ma igatahes jätkan ja naudin.

Mis mind õnnelikuks tegi vaheajal? Paul Oja laivis nägemine (sest et ta on mu igavene lemmik ja see pole isegi loogiliselt seletatav). Glamorama ostmine (ma ei tea, mis siis saab, kui ma kogu Ellise vaikselt ja väga õnnelikult läbi saan). Kindlasti Californication. Põhjustel, milleni ei ole raske jõuda. Ja muidugi Carrie. Ma armastan tema ja Saareplixiga veedetud aegu, aga kuidagi ei satu me viimasel ajal kusalegi kolmekesti. Siiski ma pean ära mainima, et sellist kulda nagu mu FC Nõmme Kalju (mis on päris originaalne nimi, ma tean) ei ole mu teele ammu sattunud, ja isegi kui kõik läheb valesti, on mul midagi, mis on hea.


“For everyone, there are those moments when you have great days with someone you wouldn’t expect to. Then you have to go back to your real lives, but it makes an impression on you.”
 - Sofia Coppola

0 comentarios:

 

Blog Template by YummyLolly.com