20100723

SEE ON POSTITUS UUEST FILMIKLASSIKAST

See on postitus filmist "Inception".

Ja ma ei usu, et see on liialdus, et film saab klassikaks, sest et lugedes arvustusi võib öelda, et ma ei ole kaugeltki ainus, kes seda arvab.

Märkus: see, mida selles postituses lugeda saab, ei riku su filmielamust ära. Enne seda, kui läksin kinno, olin läbi lugenud kõik arvustused, näinud ära kõik pildid, mis olid filmist juba üleval, lugesin kommentaare ja ausalt öeldes kartsin, et film ei üllata mind, sest et ükski stseen ei tunduks uus, vaid juba nähtud, kõiki tegelasi ja üldist sisu ma teadsin, pluss ma jõudsin juba natukene spoilereidki lugeda. Aga see ei olnud üldsegi nii. Kuigi katkeid filmist olin ma näinud ja pildid olid nähtud, on see tegelikult väga keeruka kontseptsiooniga film ja kõik saab selgeks alles seda vaadates. Mul ei olnud kinosaalis igav mitte ükski hetk.

"Inceptionit" ootasin ma nii kaua, et muidugi pidin minema esilinastusele.  Alguses jagati isegi filmiteemalist nänni, mis stuudiost saadeti. Seda ma ei saanud, aga ausalt öeldes oli 65 krooni niigi liiga odav hind SELLISE filmi jaoks.

Ma usun, et igaüks on mõelnud, et äkki me ei ela pärismaailmas, vaid oleme näiteks kellegi mänguasjad. Või et tegelikult kogu see elu on meie enda ettekujutus ja tegelikult seda ei eksisteeri. Või et me elame kellegi unenäos. Noh, seda mõtles ka Christopher Nolan. Erinevalt meist mõtles ta ka detailselt välja, kuidas see olla võiks. Kuidas unenägudesse minemist kontrollida, kuidas nendest välja tulla, kuidas neid kasutada, et sealt infot saada. Põhimõtteliselt, lugu keerlebki selle ümber, kuidas üks tiim (mis koosneb sealhulgas Leonardo DiCapriost, Ellen Page'ist ja Joseph Gordon-Levittist) varastab inimeste unenägudest nende saladusi. Seekordne tööots on aga hulga raskem - seekord peavad nad panema mõtte just kellegi pähe.

Film on suurepärane, sest et:
- näitlejad on tõesti head. Ja ilusad. Peale tuntud näitlejate (nende kõrval, keda juba mainisin, ka Marion Cotillard, Michael Caine ja Ken Watanabe) on ka väga ilusad ja põnevad uued näod. Vihjan Tom Hardyle. Cillian Murphy ei olnud väga minu maitse, aga mängis samuti hästi.

- actionit on palju. Ja see on mitmetasandiline (küll sa aru saad). Ma ei taha praegu rohkem midagi öelda, aga valmistan sind ette selleks, et sa ei saa suurema osa filmist aru, kus tasandil midagi toimub. See on normaalne. Lihtsalt pane tähele, MIS toimub ja lõpupoole on kõik lihtne ja loogiline.

- action ei ole tavaline. Sa leiad mitte lihtsalt põgenemist ja tulistamist ja tulistamist ja veelkord tulistamist. Sa leiad võitlusstseene, kus ei ole gravitatsiooni, võitlusstseene, kus koridorid pöörlevad ja kus sa saad ronida mööda lage ja seinu ja kõike muud ja võitlusstseene, kus tohib oma liitlasi tappa. (Rääkimata juba sellest, et ei-tea-kust ilmuvad aeg-ajalt uued hooned, maailm hakkab ennast peegeldama või tekitab mingeid inimesi ja objekte juurde.) Kogu action peab siin olema läbimõeldud, sest et kõik toimub unenägudes, see tähendab, et reeglid on teised kui päriselus, see tähendab, et mõnikord sa ei sure, kui sind tapetakse, ja mõnikord sa sured, kui oled kergelt haavatud. See teeb kõik võitlusstseenid palju huvitavamaks ja jällegi - mitmetasandilisemaks.


- eksisteerib ka teine liin, mis mõjutab kogu filmi keskmel olevat missiooni. Muidugi on see peategelase eraelu, mis teeb "Inceptioni" millekski hoopis muuks kui lihtsalt keskmisest pisut fantaasiarikkamaks action-filmiks. Tiimiliidril on minevikus väikseid saladusi, mis seavad ohtu kogu nende seltskonna. Tükkhaaval hakkavad välja tulema faktid, mis seletavad ära, et tegelikult on kõik sündmused filmis seotud peategelasega ja saanud alguse just tema tegudest.
- ei puudu ka huumor ja nunnud kohad. Filmis on võib-olla 4-5 kohta, mis on tehtud justkui pinge mahavõtmiseks. Vahepeal teeb keegi nalja või midagi väga nunnut (ma ei suutnud vastu panna hetkele, kus Forger näitas Pointmanile, keda ta eriti ei sallinud, kuidas tulistada tuleb, pöördudes tema poole sõnaga "darling") (jah, ka sina väljud kinost neid kahte tegelast väga armastades). Nii et vahepeal on kuulda vaikset naeratustelainet üle saali küll.

- lõpp on filmil lihtsalt suurepärane. Justkui saab kõik korda. Ja ainult üks viimane kaader, mis jääb sind ilmselt pikaks ajaks kummitama, on kahetimõistetav. Või vähemalt selline tunne sul alguses jääb. Pärast filmi natuke mõeldes sain ma siiski aru, et lõpp on ainult ühetimõistetav ja viimane kaader on seega lihtsalt täiuslik.
Tegelikult oli mul kõiki neid pilte väga hea enne filmi enda nägemist näha, sest et pilte ma küll nägin, aga nende tähendusest sain aru alles filmi vaadates ja oi oli see alles hea tunne.


Kui sa loed arvustusi, siis filmiga ei jäänud rahule kõigest umbes alla 5% inimestest. Üks neist oli keegi slimthugga, kelle arvamus filmist oli lihtsalt geniaalne:

Ma loodan, et sinuga nii ei juhtu. Nii et maga end välja ja kähku kinno!

1 comentarios:

Brita said...

ma ARMASTAN SEDA FILMI ja su review oli vägaväga kaunis

 

Blog Template by YummyLolly.com