20091031
Ma sain lõpuks ometi uued imelise bassiga kõrvaklapid. Inimestest hakkas just korraks ükskõik olema ja äkki tegi üks tutvus endale refreshi.

Vaatame, mis sellest saab.

Nii hea on olla, sest et põhimõtteliselt ei ole hetkel midagi, mille pärast muretseda, kui väga filosoofiliseks mitte minna. (sest et iseenesest on neid alati)

Tänane õhtu läks üldiselt öeldes hästi. Mängisime mu one&only musiga mäkis lauamänge. NII HEA oli olla. OH kui hea. Lõpuks väikesed tantsud ja saapaärid. Ja ma võin ausalt öelda, et selle tüdrukuga koos veetud aeg kuulub kõige kindlamalt kvaliteetaja hulka. Keda veel saaks nimetada aardeks kui mitte inimest, kes on kallis olnud juba üle poole elust.

Ma armastan sind
20091027
Kurat, isegi Bob Marley ei tee õnnelikuks.
20091026
Sinust ainuüksi saaks terve maasikaaia ehitada! Aga nüüd ma olen nõutu. Täpselt nagu kunagi-

Vaheaeg, mis tundub ikka veel nädalavahetusena, algas hästi. Algas Kerttuga. Üllatuslikult tuli neljapäeval spontaanne pakkumine reede õhtul midagi ette võtta. Sõitsime niisiis järgmisel päeval mu katkise vihmavarju pärast algul Kadriorgu, kus leidsin nii nunnu uue nurgakese enda jaoks. Sealt trammiga koos noore neoonmütsilise peootsijast neiuga kesklinna, kust Mustamäele. Peale seda algas midagi imelist. Mõned šampused, siis veinid, siis viinad, ja nende vahele oh kui palju naeru ja flow'd. Ma polnud nii ammu Kerttut näinud ja nüüd tuli see tunne. See, et inimest üle pika aja nähes arvan ma, et olen teda igatsenud. Niisiis tulemuseks hea tunne, uued tutvused ja vaidlematult imeline vaheldus igapäevasele kainele naerule.

Laupäeval ajasin kohviga peavalu minema, pühapäev lihtsalt mälu. Õhtupoole teatas mu asjalik Deisi, et homme saame kokku. Ei julgenud vastu vaielda ning pakkusin omalt poolt välja pikniku, mis oleks olnud sehr romantisch (nagu ka kõik meie tegevused imelise karikakraneiuga), kuid jäi esmaspäevahommikul aknast välja vaadates ära. Mõtlesin, et kurat, mida ma mõtlesin, selline ilm on olnud juba kergelt kuu aega. Unistused jäävad, eks. Igal juhul, esmaspäeval bussile ma hiljaks jälle jäin, vaatamata varajasele ärkamisele. Kokku saades teatasin oma MC-le, et otsekohe soovin süüa saada, ning muidugi oli suunaks mäkk, millele mõeldes mul juba paha hakkab. Iseenesest oleksin ma palju parema meelega ostnud asju kaasa Sõõrikukohvikust, mida ma tõesti igatsen, aga kogutavad klaasid on ilmselge põhjus otse mäkki suunduda. Sinised klaasid suurte einete ja McFlurrydega saadud, suundusime Allani järgi spioonides ning oma tonnist toidukoti enda järgi kordamööda vedades bussiterminali. Bussi peal juhtus Deisi tutvuma jalajõllitajaga, kuid õiges peatuses me siiski maha läksime. Astusime vapralt üle tee ning alustasime kiirtoidupiknikut jahtide ees, kuhu inimesed mahtusid kahjuks ainult põlvitades. Seejärel olid plaaniks tutvumised kalameestega, väikesed ohked ilusa vaate pärast ja ja ja see kõik jätkus. Nautisime asjandust, mille Deisi pakkus muuliks olevat, ja nii see päev lõpule jõudiski. Tagasiteel sai marki täis teha mölisejate allkirjastatud kirjalike avalduste ja kahenädalaste klaasipausidega.

Ja siin ma nüüd olen. Endal kaks filmi vaatamiseks valmis ja teised 38 tõmbamisel (mis on ilmselge põhjus õnnelik olemiseks), ja ma tahan nüüd lihtsalt magama minna.

Eile ma JOONISTASIN! Sa ei kujuta ette, kui vabastav tunne. Ja raamatud, lihtsalt mmuah. Kõik on nii hästi. Vaja ainult lahendada homne filmiõhtu probleem ja sellest tuleb mu õnnelikem vaheaeg läbi aegade?

Ei. Tähelepanu lõigule nr.1.
20091025
Kui sa tahad teada, mis mind hirmutab, siis see on see

____________________________________________________
Kas plaanid tulevikus luua pere, saada lapsi?

Ma abiellun ainult mõne rikka välismaalasega, kes ostab kõike. Lapsi ma ei taha. Otsustasin juba siis, kui esimest korda rase olin, et ma ei sünnita. Lapsed on tüütud. Tüdrukutest kasvavad litsid, aga poiss võib olla. Poistest kasvavad ilusad, edukad ja rikkad.

Kas sul on sõpru, sõbrannasid, keda saad usaldada?

Mul oli üks sõbranna, aga tema on nüüd surnud. Üledoos oli. Rohkem ma sõbrannasid ei taha.

Mul ei ole muresid, mida sõbrannadele usaldada. Kui väsinud olen või tahan nutta, siis magan ja nutan. Kui raha on, süstin, kui ei ole, joon – nii lähevad mured mööda.
haven't been with you for a while, autumn

Ütlesin oma nunnule Mariele, et ei saa kirjutada blogi, kuna mõtted ja mälestused ei ole kõigi jaoks. Ja see on tõsi, ma olen selle blogi asemel täitnud hoopis oma teist blogi, AGA naljakas on hoopis see, et sinna ma kirjutasin kõike peale selle, mida ma tegelikult varjata üritan.

Ma ei ürita tegelikult midagi varjata. Nüüd sa arvad, et ma olen kellegi ära tapnud. Ma ei tea, ma oleksin sinu asemel igatahes seda arvanud. Noh, arva edasi.

Mul on praegu hea olla. Sest et
20091017
SAA ARU, MITTE MIDAGI EI TOIMU

peale selle et ma teen meeletuid lollusi
abu
20091014
Elliott Smith - Angeles
Kaiser Chiefs - I Predict a Riot

2K & ily
i reallyreally do
20091013
Kuidas läheb. Eile ma ärkasin, läksin kooli. Tulin koolist, läksin koju. Enne kojujõudmist oli kõik kuidagi valesti ja üldse ei läinud hästi. Sõin tortillat, jooksin linna. Peale linna läksin bussi. Bussis sõimati mu nägu täis ja sellest tekkis tegelikult väga rahulik tunne, kuigi ma seda endale tunnistada millegipärast ei soovi. Ma isegi ei tea miks. Keegi nimetas mind trügivaks ebaviisakaks nooreks daamiks ja ma isegi ei vaadanud ta poole. Nii hea tunne oli. Taaskord nii tühi. Õhupallitunne. Nagu alati.

Bussis jäin tukkuma ning need olid päeva esimesed reaalselt õnnelikud hetked. Ärkamine peale Väike-Õismäed, kui ma olin juba teel Pargi & Reisisse. Seal naeratas väljumisel mulle taas üks bussijuht, aga rääkima seekord ei hakanud. Ma nagunii poleks midagi kuulnud, vihm tegi lihtsalt põrgulärmi. Naeratasin uniselt vastu ja läksin ootama tagasisuunas 36-te. Kuni ootasin hakkas mängima John Mayeri Who Says ja mul oli nii hea olla. Vihma sadas ja ma olin peatuses üksi. Vahepeal leidsin peatuses linnakardi kõrvalt seletuse, mis asi on P&R ja see oli mu viimase aja põnevaim avastus ning ma ei liialda. Ja me Liinaga muud ei tee kui mingeid lamekaid a la "Pargi & Reisisse sõidad?"

Kõige naljakam oli, kui 36, mis mulle järgi tuli, oli seesama buss sellesama bussijuhiga. Nüüd naeratasin mina (pigem hakkasin naerma) ja istusin akna äärde, mõeldes, kes tuttav tuleb järgmises peatuses peale. Ei tulnud mitte kedagi ja see oli üks rahulik sõit koju. Peatusest kõndides oli mul nii hea olla, et mind isegi ei huvitanud, et soeng ja meik lähevad vihmaga sassi ja laiali. Ma ei ole nii ammu nii hästi end vihmaga tundnud.

Ja täna sadas lund. Mul oli nii hea meel. Filmid on otsas ja mul ei ole hea meel. Esquire'iks raha pole ja mul on masekas. Kinno, välja ja salamissioonile ei saa, kuna raha pole. Koolis ma ilmselgelt käia ei viitsi, nii et kõik on hästi. Perioodi lõpp ja ma loodan, et see tuleb üks mu viimase aja parimaid perioode. Ausalt. Ma natuke olen uhke enda üle. Kuigi põhjust veel pole. Aga jah. Üle pika aja.

Midagi väikest võiks veel juhtuda.

Lisainformatsiooniks tegin ma eile midagi, mille kohta ei oska nagu öelda, et kas see oli õige samm või mida ma teen. Ühelt poolt tasuks nagu taas enda üle uhke olla (aitab, see hakkab närvidele käima), teiselt poolt aga justkui olen ma jälle selgrootu amööb, kellel pole mitte mingit arvamust, uhkust (haha, selle asja nimi on vist iroonia) ja julgust teha midagi, mida ta muidu tegema peaks. Või noh, oleneb.

Lisainformatsiooniks number 2 olen ma mures Kristo pärast, kellel on kuuldavasti mõningased peanupuga seotud mured, mida ta minuga jagada ei soovi.

Viimaseks tuleb lisainformatsioon fakti kohta, et mu sõnumid jäävad üha enam vastuseta ja see muserdab mind.

muserdama kuulub taaskord lemmiksõnade hulka.
20091005
Marianne. says:
*tegelt ka :D mingi random
sofi says:
*nii lahe
*tahaks ka random olla :D
Marianne. says:
*sa oled niigi random :D

See on mu meelest kõige jõhkram kompliment ever made.
Maailma parimas mõttes!

P.S. härra Blaster, palun tule oma kurja saladuslikkusega tagasi.
 

Blog Template by YummyLolly.com